Siv koj lub npe uas tsis yog npe Askiv puas yuav ua rau koj muaj teeb meem nrhiav tsis tau hauj lwm ua?

Tau muaj ib cov kev teeb txeeb tsis ntev los no pom tau tias tseem muaj cov kev faib cais tej neeg muaj cov npe tsis yog npe Askiv coob kawg li thaum lawv mus nrhiav hauj lwm ua.

Saib thiab mloog tau zaj xov xwm no ntawm daim video saum toj no.

Nyeem tau zaj xov xwm no ua ntawv Aaskiv .

Mloog tau zaj xov xwm no ua lus Hmoob tau ntawm no:
Cheng tau yug ntawm Victoria thiab tau mus kawm high school ntawm lub xeev ntawd, thiab nws los kuj tau kawm tiav tsev kawm qib siab (University) ntawm lub xeev no thiab - tab sis thaum nws nrhiav ib txoj hauj lwm ua ces pheej muaj neeg nug tias 'Koj puas yog cov neeg nyob ruaj ntawm teb chaws no?'

Cheng hais tias “Kuv pom tias yog kuv siv kuv lub npe ‘Cheng’, ces tej neeg pheej xav tias kuv yog ib tug neeg txawv teb chaws xwb.”

Txog rau thaum nws muaj 15 xyoos ces lwm tus yeej paub tias Cheng yog ‘Michael’ xwb. “[Kuv niam thiab kuv txiv lawv] yeej tis lub npe no rau kuv kom kuv thiaj nrhiav tau hauj lwm ua rau lub neej pem suab. Uas yog nkawv hais tias koj yuav tsum kawm kom tau degree, siv lub npe Aakiv thiab hais tau lus Askiv zoo.”

Tab sis Cheng yeej tsis xav hloov nws lub npe li – thiab nws xav kom tej neeg nrhiav thiab xaiv neeg ua hauj lwm yuav tau hloov siv dua cov xub ke tshiab los ntiav neeg ua hauj lwm. "Vim li cas kuv thiaj pheej yuav tau siv ib lub npe uas twb tsis yog kuv lub npe tiag mas?”

Txawm tias Cheng tso dag rau nws tej phooj ywg txog tej no, los nws yeej lees tias “yeej ua rau yus tu siab kawg vim pheej ua rau yus pib xav tias ntshe zoo li 'tej zaum' yus tsis muaj nqes pes tsawg yog piv rau lwm tus.’”

"Kuv nyiam kom muaj cov kev xeem hauv online xwb vim tias yog kuv tseem sau kuv lub npe rau ntawm ntawv nrhiav hauj lwm ua thiab ces ntshe xyov puas yuav xeem dhau li,'' raws li Cheng uas yog ib tug neeg nrhiav hauj lwm ua hais.

Tau muaj tsev kawm qib siq siab University of Sydney ib  xyoo 2017 tau txheeb tau tias yeej muaj tej neeg nrhiav hauj lwm ua uas siv npe Askiv (Anglo-Saxon) txog li 13% thaum nrhiav hauj lwm ua ntawd raug rov qab caw kom mus interview dua, yog muab piv  rau tej neeg uas siv npe neeg Suav ces tsuas raug kom mus interview txog li 4.8% xwb.

Tim Soutphommasane uas yog tus coj lub koom haum tsis pub faib cais lwm tsav neeg uas tau tsis ua hauj lwm tsis ntev dhau los ntawd kuj cia siab tias tus coj tshiab yuav los hloov nws thiab ua tus tswj lub koom haum no yuav pab kho kom tej neeg siv lawv cov npe tiag uas tsis yog npe Askiv ntawd kom muaj peev xwm nrhiav tau hauj lwm ua thiab. Raws li peb xav lawm mas yeej xav kom qhia kiag npaum li cas tias yuav tsum tau ntiav tej neeg no coob npaum li cas kiag, tab sis Soutphommasane los yeej hais tias ntshe tseem yuav tshuav ntev heev mam li kho tau tej no.

“Yog yus xyuas tej tau tshwm xwm cuam tshuam txog cov kev tau txais vaj huam sib luag lawm, thiab tej hauj lwm peb tau kho tiav tsis ntev dhau los no, ces yeej pom tias yuav tau siv caij nyoog ntau caum xyoo los txhawb nqa kom tshwm sim thiab muaj kev sib pab los ntawm ntau pawg neeg. Tab sis yog tham txog cov tsav neeg los yog tej kab lis kev cai ntau yam sib txawv no lawm ces yeej tseem tsis tau muaj kev txhawb nqa txog theem ntawd li."

Yeej muaj ib txhia neeg tsiv teb tsaws chaw mas dhuav rau cov kev pheej raug lwm tus txiav txim cuam tshuam txog lawv tej npe tab sis pheej tsis xyuas tias seb lawv ho puas paub ua hauj lwm li - ces thiaj ua rau lawv tsis xav cuam tshuam nrog tej txheej txheem nrhiav neeg ua hauj lwm no thiab txiav txim siab los teeb tsa thiab ua lawv cov lagluam lawm xwb.
Pheej ua rau peb pib muaj tej kev xav tias 'ntshe tej zaum peb tsis tshuaj muaj nuj nqis yog piv rau lwm tus.'
“Qhov peb xav ua yog ua yam kom tau txais txiaj ntsim rau ob tog. Ua yog cov kev tsim hauj lwm ua ntawm Australia no. Tsis tas li ntawd kuj tseem yog tej yam pab daws ntau yam teeb meem uas tej neeg li hais ntawd nrhiav tau hauj lwm ua nyuaj heev thiab," raws li Usman Iftikhar uas tau tuaj ntawm teb chaws Pakistan tuaj rau teb chaws Australia xyo 2013, thiab tam sim no nws yog ib tug ntawm ntau tus uas tau tsim tas lub tuam txhab 'Catalysr', uas yog ib lub tuam txhab coj los pab tej neeg tsiv teb tsaws chaw los ua lawv cov lagluam pib ntawm txhua yam lagluam txij li lagluam tos txais qhua mus txog rau tej lagluam technology ntawd.

Tab sis tsis yog txhua leej txhua tus neeg uas coj ntseeg ntau yam kab lis kev cai yog neeg tsiv teb tsaws chaw, thiab tsis yog txhua tus yuav xav pib ua ib yam lagluam twg. Yog li ntawd ne tsim nyog yuav ua li cas thiab tej tswv lagluam ho muaj lub luag hauj lwm dab tsi los nrog xyuas?

Dina Ward uas yog ib tug Organisational psychologist hais tias lub tswv yim los daws tej teeb meem no ces yog cia li xaiv ib tug neeg twg yam tsis tas paub tias nws yog leej twg li: tsis tas yuav nws tej xov xwm ntiag tug li tej npe, chaw nyob, tej teej kawm li thaum peb saib lawv tej ntaub ntawv teev txog lawv tus kheej, kev kawm thiab kev ua hauj lwm lawm (Resume).

“Tsis yog tib lub tswv yim uas yuav daws tau tej teeb meem no nkaus xwb tab sis kuj yuav pab kom muaj tej neeg sib tw nrhiav hauj lwm ua ntawd coob tus yuav hla dhau tej txheej txheem nrhiav thiab xeem neeg ua hauj lwm no."
 rau hnub zwj Teeb (Thursday) thaum 6 pm AEDT thiab hnub zwj Hnub  (Sunday) thaum 11 am AEDT los yog koom tau ntxiv ntawm ,, thiab  los yog download  kom koj mloog tau SBS Hmong.  


Share
Published 22 June 2022 6:01pm
Updated 24 June 2022 5:54pm
By Elly Duncan
Presented by Vixay Vue


Share this with family and friends