Hao blong kam wan Fes Nesen Sapota

How to become a First Nations advocate

Ol Yangfala aboriginol studen oli stadi tugeta aotsaet long wan Ostrelian skul. Credit: SolStock/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Blong kam wan sapota, O fren blong Fes Nesen long Ostrelia, hemi meanim nomo olsem se yu olsem wan man o woman mo yu stanap oltaem mo sapotem ol tinktink we hemi impoten long ol manples blong Ostrelia.


Key Points
  • Lanem mo save histri blong ol fes nesen pipol mo lanem gud histri we oli gat wetem ol non-idigini grup.
  • Save ol kastom ona blong ol graon we yu stap long hem
  • Ol difren kaljarol grup oli save lanem planteh samthing long ol hemia thru long ol semak eksperiens we oli gat.
Hemia hemi samfala samting we hemi impoten blong tinkbaot sapos yu stap tinktink blong wok kolosap wetem ol Fes Nesen komuniti.
Summer May Finlay.jpg
Dr Summer May Finlay.
Dr. Summer hemi wanfala Yorta Yorta woman, mo hemi talem se hemi impoten tumas blong ol man we oli no Fes Nesen blong mas save ol samting ia.

“Wan fren hemi wan man we I tekem taem blong save mo long fren blong hem, so fes samting hemi blong karem infomesen long ol ples we yumi trastem. Rikonsiliesen Ostrelia o long wan stet rikonsiliensen kaonsel hemi wan gudfala ples blong stat mo mi sapotem tinktink ia.”

Eduketem Yu Wan
I gat fulap rod blong kam wan fren blong ol Fes Nesen komuniti, be fes fala samthing hemi yu mas tekem taem blong save olgeta.

Hemia I semak nomo long ol narafala rilesensip, Karen Mundine, wan Bundjalung [Bun-jun-lung] woman we hemi stap olsem CEO blong Rikonsiliesen Ostrelia hemi talem.

“Hemi stat wetem save blong yu nomo long rilesensip mo situesen we yumi stap long hem tede wetem ol Fes Nesen Pipol wetem ol narafala Ostrelians. Yu mas traehad blong save gud histri mo ol storian long rilesensip ia. Nating se yu wan man narafala ples we yu jes kam long Ostrelia, sapos yu wantem blong mekem rilesensip ia I wok, blong save abaotem ol pipol mo ol samting we I spolem olgeta olsem wanfala Ostrelian, mi tink se hemia hemi wan gudfala ples blong stat long hem”

Hemi talem se wokbaot ia I save helpem yu, blong mekem fren wetem ol Fes Nesen Pipol mo kantri blong olgeta.
Karen Mundine Pic Joseph Mayers.JPG
CEO blong Rikonsiliesen Ostrelia, Karen Mundine Credit: Reconciliation Australia Credit: Joseph Mayers/Joseph Mayers Photography
“Wan gudfala ples blong stat, hemi blong save mo abaotem ol stret lan ona blong komuniti o ples we yu stap long hem. Mo yu save lanem hemia tru long ol Fes Nesen grup, yu save karem infomesen ia tu long lokol kaonsel blong yu, mekem fren wetem ol man long eria blong yu, ol ples long eria blong yu we oli usum ol kastom nem, mo ol ples we oli putum ol nem blong ol storian blong bifo we I tekem ples long ples ia.”  

Dr. Summer hemi wanfala Yorta Yorta woman, mo hemi talem se hemi impoten tumas blong ol man we oli no Fes Nesen blong mas save ol samting ia.

“Wan fren hemi wan man we I tekem taem blong save mo long fren blong hem, so fes samting hemi blong karem infomesen long ol ples we yumi trastem. Rikonsiliesen Ostrelia o long wan stet rikonsiliensen kaonsel hemi wan gudfala ples blong stat mo mi sapotem tinktink ia.”
Rispektem Evriman

Gamilaraay [Gah-mill-ah-roi] man Luke Pearson hemi faonda blong Indigenous X, wan onlaen websaet we I stap soem mo sapotem ol voes blong ol manples.

Hemi talem se bifo yumi lanem histri, yumi mas gat wan tinktink se yumi evriwan I semak.
Luke Pearson.jpg
Faonda blong Indijini X platfom, Luke Pearson
“Sapos yu kam long wan ples we I gat rispek, lav mo tinktink se evri man I semak, sapos olsem yu stap long wan ples finis blong statem wok baot ia. Be sapos yu nogat hemia, nomata wanem yu lanem be bae oltaem yu save faenem rod blong sapotem tinktink blong no laekem narafala man.  

Hemi talem se nomata evriwan I save tekemap wok blong mekem wan gud samting, “allyship” hemi wan toktok we mi traem blong no tokbaot tumas.

Share